Reisikava

Meie seiklus saab alguse Kaplinnast, meie lemmik- ja üleüldse ühest maailma ilusaimast linnast, mis pesitseb Atlandi ookeani ja mägede vahel. Reisi esimesel päeval saame kõigepealt tuttavaks ja pärast lühikest jalutuskäiku Kaplinna Waterfront'i piirkonnas (kohalik veeäärne melurajoon) suundume esimesele ühisele õhtusöögile. Lõuna-Aafrika lõunarannik on üldiselt väga chilled out vibe’ga koht, kus midagi eriti kiiresti ei toimu. Võtame aja maha, vaatame ookeanilaineid ja naudime seda mõnusat ootusärevust eelseisva road tripi ees.

Järgmiste päevade jooksul külastame Lauamäge, kuhu saab nii matkates kui ka mugava mäetrammiga. Meie siiski ei sunni kedagi ronima :) Mäe otsas saame nautida vaikust, laia Aafrika taevast, vaadet linnale ja ookeanile ning jalutada mööda põnevaid matkaradu. Samuti teeme tiiru ümber Kaplinna mäeaheliku, mis pakub kauneid vaateid ookeanile ja randadele ning mis on hinnatud maailma üheks ilusaimaks teeks. Muuhulgas külastame ka üht tuntud randa, kus elavad pingviinid! Võime külastada ka Kaplinna kesklinnas asuvaid huvitavaid muuseume, mis jutustavad riigi kirevast ja kurvast ajaloost.

Peale Kaplinnaga tutvumist sõidame mööda ilusat Aafrika kontinendi lõunarannikut ida poole, Charlene'i kaunisse väikesesse kodulinna Hermanusesse. Tee on kaunis viib meid kõrgele üle mägede, kust taaskord avanevad ilusad vaated rannikule ja ookeanile.

Hermanus on väike kuurortlinnake, kus Charlene oma perega juba 8-aastaselt vanaema juures suvitamas käis. Hermanus on ka on üle maailma kuulus lõunavaalade vaatluskoht. Vaalad tullevad mõnikord rannikule üpris lähedale, nii et puudub vajadus minna eraldi paadituurile - võid neid märgata lihtsalt kohvikus istudes või rannal jalutades.

Veedame siin mõned päevad ning selle aja jooksul saame rahulikult linnakeses ringi vaadata, tutvuda kohaliku käsitööturuga, kohvikute, mereandide restoranidega ja baaridega. Viime sind matkale ja piknikule kohalikus metsikus mäestikupargis, käime koos ookeanis ujumas, ja külastame meie lemmik-viinamarjaistandust. See on on tuntud veinipiirkond (Hemel en Aarde org) ja muidugi ei lahku me siit ilma parimaid veine maitsmata. Lisaks kõigele, Charlene isa ja ema korraldavad meile ühel õhtul täitsa eheda liharohke lõuna-aafrikaliku grilli (braai), mille sarnast Eestis kindlasti ei leidu. Vegan olla (või veganiks jääda) on siin küll kahjuks väga raske!

Järgmine sihtpunkt on Aafrika kontinendi kõige lõunapoolseim tipp L’Agulhas. Kas oled kunagi eneselt küsinud, et kas tahaksid vaadata otsa suurele valgele haikalale? Täna on selleks võimalus, kui julgust jätkub. Teel L’Agulhasi poole möödume maailmakuulsast valgehai vaatluskohast, kus kõige vapramad võivad osa võtta puurisukeldumisest, et piiluda lainete all olevasse maailma. Need meist (nagu Triin), kes ei soovi minna sellisele adrenaliiniretkele, suunduvad kohalikku kunstnike külakesse, et rahulikult lõunatada ja võibolla isegi kohalikku veini või õlut maitsta!

Veedame öö L’Agulhases, kus vahetame sujuvalt oma igapäevase vaate dramaatiliselt Atlandi ookeanilt tunduvalt soojemale ja sinakamale India ookeanile.

Järgmisel päeval jätkame oma retke Wildernessi suunas, mis võib täitsa vabalt olla üks tükike taevast maa peal. Pisike asula ookeani ääres mõnusate restoranide, valge liivaranna ja kanuumatkadega jõel, kus ümbritsev mets on tihe nagu brokkoli ja kus on peidus mitmed ilusad kosed. Kohalikus ilusas puutumata looduses elevad ka kirevad linnud, kes on nii mõnedki linnuvaatlejad ärevusse ajanud, ja mitte väga ammu jalutasid ka elevandid veel vabalt ringi. Siin veedame järgmised kolm päeva ja võtame aja veelgi rohkem maha. Soovi korral külastame lähedal asuvat Knysnat, aga põhieesmärk on nautida rahu ja vaikust ning ammutada ürgsest loodusest väge.

Jätkame seiklust. Ookeanile lehvitame natukeseks ajaks head aega ja sõidame rannast eemale põhja pool asuvate iidsete Swartbergi mägede suunas. Retke jooksul kogeme ümbritseva looduse muutumist - liigume vee- ja taimerikkalt rannikualalt avarusse ja tühjusesse. Läheneme kuivemale poolkõrbele, mida kutsutakse karoo'ks. Kõik tundub kivisem ja palavam. Just siin on geoloogide paradiis - kohalik mäestik on miljoneid aastaid vana ja kunagi väga ammu oli see üks osake mäeahelikust, mis laiutas üle Gondwana superkontinendi, millest tänaseks on moodustunud Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika. Niisiis, maas on saladusi ja vastuseid, kui tead, kust otsida.

Teel järgmisesse peatuspaika külastame piirkonna põnevaid paiku, mille üle kohalikud elanikud on väga uhked, nagu näiteks Oudtshoorni jaanalinnukasvatus. Charlene käis siin oma perega lapsepõlves päris mitu korda ning nüüd on ka meil võimalus kogeda farmi elu ja melu. Üle mägede sõites peatume tihti, sest vaated on lihtsalt fantastilised - mööda sõita oleks lihtsalt patt. Palju mõnusam on peatuda, jalutada natuke eemale, sügavalt hingata ja lihtsalt tunnetada mägede väge enda ümber.

Ööbime väikeses külas keset karoo poolkõrbe, mis annab sulle hea ettekujutuse kohalikust Lõuna-Aafrika elust ja identiteedist.

Safari tähendab suahiili keeles teekonda. Me võtame asja tõsiselt ning veedame järgmised kaks päeva, otsides kogenud giidide abil metsikute aasade, põõsaste ja puude vahelt neid kõige kuulsamaid aafriklasi - lõvi, ninasarvik, elevant, pühvel ja leopard. Kahe päeva sisse jõuame mahutada tervelt neli safarit ja kui sul on vaja energiat juurde ammutada, siis on sul võimalus külastada kohalikku spaad, et end natuke turgutada.

Täitsa võimatu on kirjeldada seda segu avastamisrõõmust ja ärevusest, kui seisad silmitsi näiteks lõvi või ninasarvikuga. Mis on kindel, on see tänulikkustunne, et Sinu ja metsiku looma vahel on siiski mõned meetrid maad ja paar sentimeetrit autoplekki. Selline kogemus täidab Su keha ja meele elujõuga ning arusaamaga, et me oleme kõik osake loodusest. Just siin, Aafrika metsikus looduses ja avaruses, oleme meie leidnud vastused oma suurtele elulistele küsimustele.

Peale loomakuningriigi kuningaga nõu pidamist jätkame oma retke ning nüüd ootavad meid ees Franschoeki ja Stellenboschi veinipiirkonnad. Taaskord saad imestada looduse ja maastiku muutuva olemuse üle, sest meid hakkavad ümbritsema viinamarjaistandused ja mahlakas rohelus.

Lõuna-Aafrika esimesed eurooplastest elanikud olid hollandlased, kes olid tuntud maadeavastajad. Natukese aja pärast järgnesid neile prantslased ja voila! veinikultuur hakkas arenema. Kui Franschoek on arhitektuuri ja õhkkonna poolt märgatavalt prantsusepärane külake, siis Stellenboschist kumab Hollandi ajalugu. Veedame siin paar päeva, uurime mis värk selle kohaliku ‘uue maailma’ veiniga ikka on ja kas ta ikka maitseb nii hästi, kui rahvas räägib. Usume, et meie kambast on nii mõnedki, kes avastavad enese jaoks midagi uut ja üllatavat.

Meie ringreis jõuab lõpule just sealt, kust me alustasime. Kaplinnas ootab meid ees veel viimane huvitav kultuuriretk kohalikku township’i - linnaosasse, kus elavad enamjaolt mustanahalised ja vaesemad elanikud. Township’id või squatter camp’id (Lõuna-Ameerikas tuntakse neid kui favela’sid) võib kirjeldata kui getosid, kuhu võõras jalutama tavaliselt ei kipu. Meie autoretke jooksul oli meil siiani võimalus kogeda elu suurlinnas, väikelinnas ja poolkõrbes asuvates külakestes. Tee peal möödusime mitmest sarnasest geto-piirkonnast, mille teket mõjutas väga tugevalt LAVis 1948-1991 valitsenud apartheidi rezhiim. Nüüd on meil võimalus kohaliku giidiga uudistada ja mõista, kuidas elu squatter camp’is sees käib ning mismoodi see raske periood ka tänasele elule oma pitserit vajutab.

Õhtul ongi aeg hüvastijätu-õhtusöögiks. Tõstame klaasi kohalikku lemmikveini või õluga, muljetame ja naudime viimast õhtut ‘Emalinnas’ - Kaplinnas oma uute sõpradega.

Lendame tagasi Eestisse, targemana, emotsionaalsemana, rikkamana - sest ainuke ost, mis sind rikkamaks teeb, on reis.